+372 528 5026
iizmar@iizmar.ee

Põldude lupjamine

Miks on lupjamine oluline?

  • Neutraliseeritakse mulla liigne happesus! Aitab hoida kokku kulutusi väetistelt! Kaltsium aitab toiteelemente paremini omastada. Tänu sellele laguneb orgaaniline aine kiiresti ning taimed saavad eluks vajalikku fosforit ja lämmastikku.
  • Lupjamine põlevkivituhaga on kiire toimega!
  • Mullad on kaltsiumirikkad ja ei teki puudushaigust.
  • Mullastruktuur on stabiilne. Parem õhu- ja vee läbilaskvus koos väiksema happelisusega aitab taimedel paremini idaneda ja juurtel sügavamale maapinda tungida.
  • Lupjamine soodustab mullareaktsiooni, mis toetab huumusesisalduse suurenemist ja seega muutuvad mullad viljakamaks.
  • Kaltsiumiga hästi varustatud muldades on aktiivsemad mullaorganismid, kes kiirendavad ainete lagundamist ja parandavad mullaviljakust.
  • Lupjamine aitab vältida muda ja mullakooriku teket ning seeläbi tõstab vastupidavust erosiooni suhtes.
  • Saagi kvaliteet paraneb. Tasakaalustatud toiteainetega mullas kasvab tervislikum toit.
  • Võimaldab kõrge ja stabiilse saagi. Kaltsiumi, huumuse ja savi koosmõjul tekivad soodsad kasvutingimused ja muld püsib viljakana.

PDF


Eesti-Energia-25

Kaltsiumivaesed mullad on väheviljakad

Mulla huumusesisalduse kõrval iseloomustab selle viljakust ka mulla kaltsiumisisaldus.

Igal aastal leostub vihmade ja saagikoristuse tõttu igal põllumaahektarilt ligikaudu 200-300 kg kaltsiumit. See on aga vajalik mullaorganismide tegevuse kiirendamiseks.

Savi, huumuse ja lubja koosmõjul tekkiv stabiilne mullastruktuur parandab õhu- ja vee läbilaskvust, PH taset, vähendab muda ja mullakooriku teket ning võimaldab taimejuurtel tungida sügavamale maapinda


Kaltsium on hädavajalik nii mullale kui ka taimedele

Ilma korrapärase lupjamiseta tekib mullas kaltsiumipuudus ja see muutub peagi viljatuks. Piltlikult võib öelda, et kaltsiumivaesed mullad kannatavad puudushaiguse käes. Seetõttu on põllumaade lupjamine põllumajanduses olnud juba aastakümneid väga oluline tegevus.

Lubi neutraliseerib happelised mullad. Tänu lupjamisele muutub mullareaktsioon soodsaks, mis omakorda soodustab huumusesisalduse suurenemist ja seeläbi paraneb mullaviljakus.

Eesti-Energia-30

Kuidas toimub põllumaade lupjamine?

Põllu- ja rohumaade muldasid saab lubjata mitmesuguste puisteainetega.

Iizmar OÜ koostöös Kaska-Luiga taluga kasutab selleks põlevkivituhka. Vastavalt mulla raskusele, happelisusele ja kaltsiumisisaldusele saab teha kindlaks, millise normiga teostatakse põldude lupjamist.

Seejärel transporditakse vajalik meliorant Enefix ja laotatakse kaasaegse külvikuga Streumaster LW 212, millel on 12 m sirulaiusega külvipoom, ühtlaselt põllu pinnale, et ei tekiks kõrge pH-ga piirkondi. Kaasaegse GPS seadmega varustatud tehnikaga tagatakse täpne külvinorm, minimaalne ülekatte võimalus = väiksem laotatava materjali kadu! Topeltsild ja laiad rehvid tagavad minimaalse mulla pinna tihenemise.

Peale õigesti teostatud lupjamist langeb peagi ülemise mullakihi happelisus ja väheneb mürgiste raskemetallide liikuvus mullas. Seega kindlustab lupjamine tervislikumad taimesaadused nii inimestele kui loomadele. Saastunud muldade puhul on lupjamine väga efektiivne viljakuse taastaja.

Eesti-Energia-17

Millest sõltub veo maksumus?

Lupjamisteenuse hinda mõjutab kõige enam kliendi kaugus tuha peale laadimise kohast ehk Eesti Energia Narva Elektrijaamad AS-st. Minimaalseks koorma suuruseks on normkoorem ehk 25 tonni. Juhul, kui koorem on väiksem, arvutatakse koorma hind lähtudes normkoormast.

Veohind = km * tonn * veokoefitsient:

  • km (kilomeeter) arvestuseks on pealelaadimiskoha ja mahalaadimiskoha vaheline kaugus
  • t (tonni) – kauba kaal
  • kokkulepitud veokoefitsient

Eesti-Energia-08